| [Külaline (113.218.*.*)]vastused [Hiina ] | Aeg :2024-03-05 | Keeleoskuse tähtsus äriläbirääkimistel
Äriläbirääkimised viiakse lõpule läbirääkimiste kahe poole vahelise keelesuhtluse abil ning läbirääkimised tuleb lõpule viia jutustamise, küsitlemise, vastamise, keeldumise, veenmise ja muul viisil läbirääkijate vahel. Läbirääkimiste ajal peab läbirääkija alati pöörama tähelepanu nende infokommunikatsioonioskuste kasutamisele, et läbirääkimisülesanne edukalt lõpule viia.
1. Keeleoskus on edukate läbirääkimiste kaudu edu saavutamise sild.
Keelekunsti õige kasutamine võib panna teise inimese teie teema vastu huvi tundma ja tahtma kuulata, samas kui klišeed võivad olla solvavad ja kaotada huvi teiega rääkimise vastu. Ükskõikse või ebasiira läbirääkimiste vastase ees muudab keeleoskuse kasutamine vastase entusiastlikuks.
2. Keeleoskus on inimestevaheliste suhete käsitlemise võti läbirääkimistel.
Äriläbirääkimistel kajastuvad inimestevaheliste suhete muutused peamiselt keelesuhtluse kaudu. Kahe kallurlennuki keelt kasutatakse oma soovide ja nõudmiste väljendamiseks. Kui keeles väljendatud soov on kooskõlas kahe poole nõuete ja tegelike jõupingutustega, soodustab see kahe poole vaheliste heade inimestevaheliste suhete säilitamist ja arendamist ning vastupidi, see toob kaasa kahe poole vaheliste heade suhete lagunemise ning tõsistel juhtudel toob see kaasa ka läbirääkimiste kahe poole vaheliste suhete lagunemise.
3. Keeleoskus suudab tõhusalt väljendada oma arvamust.
Läbirääkimiste käigus peavad läbirääkijad kasutama hästi keeleoskust, kui nad soovivad oma hinnanguid, põhjendusi ja argumente täpselt väljendada. Sama punkti puhul on erineva keeletöötlusega saavutatud tulemused väga erinevad.
4. Peamine viis keeleoskusega läbirääkimisstrateegiate rakendamiseks.
Näiteks punase ja valge näo strateegia kasutamisel peab "valget nägu" mängiv inimene olema karm ja mitte võtma tolli
Laskem, aga ka veenda inimesi mõistusega, rääkida tõenditega ja säilitada hea pilt. Siin tuleb mängu keeleoskus. Karm suhtumine ei tähenda ebamõistlikkust ning rahulik toon, püsiv hääletoon ja õige keel on sageli võimsamad kui ebaviisakas, seega tuleb läbirääkimisprotsessis rõhutada ka keelekunsti.
Keeleoskus äriläbirääkimistel
1. Kuulamisoskus
Kuulamine on läbirääkijate suhtlemiseks väga oluline alus ja eeldus. Äriläbirääkimiste eesmärk määrab, et läbirääkijad peavad mõistma, väärtustama, hoolima ja suunama teise poole vajadusi ning üks tõhusaid vahendeid teise poole mõistmiseks on teabe hankimine kuulamise kaudu.
(1) Fookus
Sõltumata läbirääkija rolli käitumisnõuetest peab tema meel jääma selgeks ja vaimselt keskendunuks.
(2) Pöörake tähelepanu sellele, kuidas teine inimene räägib
Teise inimese sõnastus, väljendus, toon ja hääletoon võivad kõik anda teile vihjeid, et avastada teise inimese sõnade taga peituvad vajadused. Hea läbirääkija peaks olema inimeste jälgimise ekspert.
(3) Jälgige teise isiku väljenduse muutusi
Sõnade ja emotsioonide jälgimine on kasulik abivahend kõneleja suhtumise ja kavatsuste hindamisel, kuid seda ei tohiks pidada ainsaks usaldusväärseks meetodiks.
(4) Kinnitage ja dokumenteerige
Isegi kui te mõistate, mida kuulete, eriti põhiküsimusi, peaksite neid asjakohasel viisil täiendavalt põhjendama ja te ei tohi olla ülemeelik.
(5) Vältige inimeste hindamist nende välimuse järgi
Ärge hinnake inimest selle järgi, kuidas ta välja näeb või kuidas ta räägib. (6) Olge oma otsustes ettevaatlik
Ärge kiirustage kõnelejale keerulisi küsimusi või vastuväiteid esitama, mõistmata teise inimese täielikke ja tõelisi kavatsusi.
(7) Julgustamine
Innustage kõnelejat selgitama, mida ta sellega mõtleb, julgustades teda seda tegema. Küsimuste puhul, millele ei saa kohe vastata, tuleks püüda selgitada kavatsust.
(8) Õppige olema kannatlik
Sõnade puhul, mida on raske mõista, ei saa te vältida nende kuulamist, eriti kui teine pool ütleb midagi, mida te ei soovi kuulata, või isegi vihastab teid, kui teise poole väljendus on endiselt informatiivne, peaksite seda kuulama.
(9) Kasutage küsitlemist hästi ära
Küsitlemine ei ole mitte ainult žest, vaid ka tõhus vahend, et ärgitada teist poolt teavet täiendavalt avaldama. Esitage mõned küsimused teise inimese ettepaneku kohta.
2. Jutustamisoskused
Äriläbirääkija saab oma seisukohta esitada ja oma arvamust narratiivis müüa mitmel viisil.
(1) Otsene narratiiv
Alguses väljendab läbirääkija oma kavatsusi otsekoheselt, ei peksa ümber põõsa, ei varja ettekäänet ega taotle avalduse sõnade ja lausete valikut. Kui läbirääkija jutustab otse, peaks ta olema lühike ja asjalik, et teine pool kuuleks ja mõistaks selgelt.
2) Analoogia
Läbirääkijad kasutavad sarnaseid või võrreldavaid asju võrdlusobjektidena, et selgitada oma kavatsusi ja tingimusi. Analoogia kasutamisel peaks läbirääkija arvestama kuulaja võimega mõista ja kasutama viitena asju, mida teine pool saab aru, tuginedes intuitiivsele ja kergesti mõistetavale.
(3) Sofistika
Läbirääkijad kasutavad oma seisukohtade toetamiseks spetsiifilisi põhjendusi, üldistades ja pannes vankri hobuse ette.
3. Küsitlemisoskused
Äriläbirääkimistel on olulisem mõista teise poole mõtteid ja kavatsusi. Oluline vahend ja oluline viis rohkema teabe saamiseks. |
|
